Eesti reisijuht
Kompaktne Balti riik sügavate metsade, rabade ja enam kui 2000 saarega — üks maailma digitaalselt arenenumaid ühiskondi, mähituna ehtsasse maapiirkonna vaikusesse.
- 2300+ Balti saart
- Metsa- ja rabarahvas
- Maailma digituim ühiskond
Eesti, kaader kaadri haaval
Visuaalne läbikäik riigist, alates metsaradadest kuni saarte randajooneni.
Metsad, sood ja üks maailma digitaalsemaid riike
Üle poole Eestist on mets ja ükski koht riigis ei asu rohkem kui umbes 10 kilomeetri kaugusel sood — maastik laudteedega, üleujutatud kevadmetsade ja vaiksetest järvedest, mis tundub märkimisväärselt metsik nii väikese riigi kohta. Lisa juurde üle 2300 saare, mõisatega kaunistatud maakoht ja kuulus paberivaba, sularahata digikultuur, ning Eesti tasub end ära reisijatele, kes soovivad loodust ja kaasaegsust samal reisil. Tallinna UNESCO vanalinn on loomulik lähtepunkt ja sellel on oma spetsiaalne giid — see siin räägib kõigest muust peale selle.
- → Ideaalne väikestele gruppidele, kes soovivad rahvusparke, soolaudteid ja saarte põgenemist koos linnaaega.
- → Loomulik baas Saaremaa, Hiiumaa ja põhjaranniku avastamiseks ilma pikkade transferiaegadeta.
- → Sobib reisijatele, kes on uudishimulikud e-Eesti suhtes, riigi sularahata, peaaegu täielikult digitaalse avaliku elu suhtes.
- → Toimib hästi nädalase ringina Tallinnast välja, ühendades rannikut, maakohta ja metsa ühel reisil.
„Riik, kus saad hommikul telefoni vahendusel makse deklareerida ja pärastlõunal kaotada kogu signaali soometsa sees — ja mõlemad tunduvad täielikult eestilikud."
Teekonda väikese grupi tunneMillal minna, hooaeg hooaja kaupa
Eestil on jahe, põhjamaine kliima selgelt määratletud aastaaegadega. Suvi toob kõige soojema, eredama ilma ja parimad tingimused saartele ja rannikule, samal ajal kui kevad ja sügis sobivad looduse vaatlemiseks ja vaiksemaks reisimiseks.
Kevad · märts–mai Soovitatud
Alguses jahe ja sageli märg, aga mai toob leebeid päevi, rändelinde ja Soomaa üleujutatud 'viiendat aastaaega', kui kanood asendavad autosid üle rahvuspargi.
Suvi · juuni–august Soovitatud
Parim aeg saartele, randadele ja pikale päevavalgusele, temperatuur kõigub umbes 20-22°C ringis ja juunikuu pööripäeva paiku valitseb peaaegu ööpäevaringne valgus.
Sügis · sept–okt
Rõske õhk, muutuv metsavärv ja vaiksemad teed teevad sellest tänuväärse hooaja mõisate ja rahvusparkide külastamiseks, enne kui ilm muutub tõeliselt külmaks.
Talv · nov–veebr
Külm, sageli lumeline ja mõnikord palju miinuskraadides, kuid atmosfäärikas — külmunud rabad, vaikne maamaastik ja kõige külmemal aastal ka ametlikud jääteed välja saartele.
Oma baasi valimine
Eesti tasub avastada ka väljaspool Tallinna — iga piirkond pakub tõeliselt erinevat külge riigist.
Eesti suurim saar
Tuuleveskid, kadakatega kaetud rannik, keskaegne piiskopiloss Kuressaares ja Vilsandi rahvuspargi pangad ning hülgekolooniad teevad Saaremaast klassikalise saarebaasi.
Suvine rannakuurort
Eesti mitteametlik 'suvepealinn', millel on liivane rand, spahotellid ja lõdvestunud juugendstiilis kesklinn, populaarne kohalike seas läbi soojema aastaaja.
Mõisad ja metsakattega rannik
Rahvuspark tunni kaugusel Tallinnast, kus asuvad restaureeritud 18. sajandi mõisad Palmses ja Sagadis, raba laudteed ja karge, metsane Läänemere rannik.
Mida süüa
Rukkileib
Tihe, tume rukkileib, mis on peaaegu iga eesti eine alus, sageli serveeritud lihtsalt võiga.
Verivorst
Traditsiooniline verivorst, mis on valmistatud sealiha ja odrajahust, eriti tavaline talviste pühade ajal.
Kama
Rõskõik segu peeneks jahvatatud röstitud odra-, rukki-, kaera- ja hernejahust, segatakse jogurtiga või keefiiriga.
Kiluvõileib
Avatud rukkileivavõileib, mille peal on marineeritud Läänemere kilud, muna ja till, klassikaline igapäevane suupiste.
Rosolje
Värvikas peedi-, kartuli- ja silgusalat hapukoore kastmes, pidulaudade püsikülastaja.
Mulgipuder
Kartuli- ja odrapuder Mulgimaalt, ajalooliselt reserveeritud erilisteks puhkudeks.
Mulgikapsad
Aeglaselt keedetud hapukapsas pärlodra ja sealihauga, südamlik maakodus klassika.
Hernepuder
Lihtne, täitev hernepuder, mis peegeldab Eesti taluelutraditsioone.
Vürtsikilu
Vürtsitatud, konserveeritud Läänemere kilud, süüakse otse purgist leiva või keedetud kartuliga.
Suitsukala
Suitsukala, eriti populaarne saartel, müüakse värskelt rannaäärsete suitsutamiskohtade juures.
Eesti kartulisalat
Eesti klassikaline kartulisalat, mis kuulub juurde sünnipäevadele ja pühitsustele üle kogu maa.
Kohuke
Väike šokolaadiga kaetud magus kohupiimakook, mida leiab iga nurgataguse poe külmkapist.
Kringel
Põimitud rõngakujuline magus sai, mille maitse saab kardemoni või kaneeli lisamisest, jagatakse erilistel puhkudel.
Mannavaht
Kerge, mussilaadne magustoit vahustatud mannast, piimast ja suhkrust, mida pakutakse sageli marjadega.
Kas sa teadsid?
Segu igapäevastest iseärasustest ja sügavamast ajaloost, mis neid kujundas, jagatud kaheks kiireks lugemiseks.
Eestis on 2317 saart
Rohkem kui pool riigist on mets
Ükski punkt Eestis pole rabast kaugel
Eesti toimib peaaegu täielikult digitaalse ID-ga
See oli esimene riik, mis võimaldas üleriigilist e-hääletamist
Skype'il on Eesti juured
Igaüks võib saada e-residendiks ilma külastamata
Soomaa 'viies aastaeg' muudab teed jõgedeks
Laulupidudele koguneb kümneid tuhandeid lauljaid
Suitsusaunad on elav UNESCO traditsioon
Tasuta wifi on siin olnud tavaline juba kaks aastakümmet
Sajanditepealne võõrvõim kujundas riiki
Iseseisvus tuli esmakordselt 1918. aastal
Molotovi-Ribbentropi pakt lõpetas selle iseseisvuse
Teine maailmasõda tõi kaasa korduvad okupatsioonid
Massilised küüditamised jätsid jälje tervele põlvkonnale
Laul sai vaikse vastupanu vormiks
Laulev revolutsioon algas 1988. aastal
Ligi kaks miljonit inimest võttis kätest kinni üle kolme riigi
Iseseisvus taastati augustis 1991
EL-i ja NATO liikmelisus järgnes 2004. aastal
Euro võeti kasutusele 2011. aastal
Enne kui lähed
Eesti on osa Schengeni alast. Paljud rahvused saavad siseneda viisavabalt lühikesteks külastusteks, kuigi mõned reisijad vajavad nüüd ETIAS reisiloakorda — kontrolli enne broneerimist kehtivaid nõudeid oma passi jaoks.
Auto on tõesti kasulik saarele, rahvusparkidesse ja mõisatesse jõudmiseks omal tempos, kuigi bussid ühendavad peamisi linnu. Praamid ühendavad Saaremaad ja Hiiumaad mandriga ning rahvusvahelised praamid ühendavad Tallinna Helsingi ja Stockholmiga.
Eesti on üks kõige paremini ühendatud riike Euroopas — EL-i rändlus või kohalik e-SIM töötab kõikjal ja tasuta wifi on tavaline isegi väiksemates linnades.
Kontaktivabad kaardid on aktsepteeritud peaaegu kõikjal, sealhulgas väikestes poodides ja turuletid, mistõttu sularaha on harva vajalik. Jootraha ei oodata, kuid 10% hea restoraniteeninduse eest on teretulnud žest.
Sissenõuded ja kohalikud tingimused võivad muutuda — kinnita alati oma rahvuse jaoks viimased juhised enne reisimist.
Lisaks mõnele päevale Tallinnas arvesta vähemalt neli kuni viis päeva, et anda ülejäänud riigile õiglane käsitlus — piisavalt saare-elamiseks Saaremaal, rahvuspargi-päevaks Lahemaal või Soomaal ning aeglasemaks rannapeatuseks Pärnus või Haapsalus.
Levinud küsimused
Kui palju päevi ma vajan Eestis peale Tallinna?
Kas ma pean Eesti korralikuks nägemiseks auto rentima?
Mis teeb Eesti digitaalühiskonna külastajana kogemisväärseks?
Huvitatud Eestist koos Teekondaga?
Väikese grupiga teekond läbi Balti maakohtade, mõeldud reisijatele, kes soovivad metsi, saari ja kultuuri ilma kiirustatud marsruudita.
Leia reis
